Viimsi vabaõhumuuseum
Viimsi vabaõhumuuseum on üle 150 aasta vana rannatalude kompleks, mis on kultuurimälestisena riikliku kaitse all. Viimsi vabaõhumuuseum asub maalilisel mererannal Pringi külas Viimsis. Põhiosa vabaõhumuuseumist moodustab ajalooline Kingu rannatalu, mille vanimaks hooneks on 19. sajandi keskpaigas ehitatud rehielamu.
Ajalooline rannaküla muuseum Viimsis on aastaringselt avatud.
Siin saad osa külaelanike igapäevastest tegemistest, talutöödest ning merelkäigust, puhkehetkedest ja külapidustustest, turupäevadest ja pühadekommetest.
Viimsi vabaõhumuuseum on tuntud koostööpartner rahvusvahelistes merekultuuri ringkondades ning tunnustatud terves Eestis kui omanäoline mereäärse eluviisi tutvustaja.
Temaatilised programmid ja traditsioonilised sündmused viivad rannatalu muuseumi külastajaid põnevale rännakule kombineerides vanu kombeid ja traditsioone kaasaegse rannarahva elu-oluga.
Mererand ja ajalooline rannaküla miljöö pakuvad imekauneid vaateid ja meeldejäävaid hetki. Kaluriküla muuseumi rannalt avaneb kuulus “kilukarbivaade” Tallinnale.
Kui otsid kohta, kuhu perega muuseumisse minna, siis Viimsi vabaõhumuuseum on selleks suurepärane võimalus. Lastele pakuvad lustimisrõõmu kiigeplats ja taluloomad.
Igal laupäeval toimetab muuseumi õuel taluturg, kus on müügil eestimaine toidukraam ja värske kala. Kaladest ja merest inspireeritud suveniirid, kingitused ja sisustusaksessuaarid on müügil ka muuseumipoes.
Veeda meiega üks tore perepäev Viimsis!
Lahtiolekuaeg
K - P kell 10 - 17
Viimane sissepääs kell 16.30
Pilet:
täispilet
sooduspilet
perepilet
8€
5€
15€
Aadress
Rohuneeme tee 53a, Pringi küla
Viimsi vald
Kuidas Viimsi vabaõhumuuseumisse tulla?
Mida Viimsi vabaõhumuuseumis teha?
Rannarahva pärand ja Viimsi vabaõhumuuseumi talud
Viimsi vabaõhumuuseum koosneb erinevatest ajaloolistest rannarahva hoonetest. Põhiosa moodustab ajalooline Kingu rannatalu, mis pärineb 1820ndatest aastatest. 20. sajandi alguseks valmisid elumaja, laut ja teised taluhooned. Kingu talu oli jõukas renditalu, kus tegeldi nii kalapüügi kui põllumajandusega.
Talu maadel, oma ajaloolisel asukohal, paiknevad lisaks ka rekonstrueeritud Krügeri ja Silberfeldti väikesed kalurielamud. Näha saab võrgukuure, paadivinnu ja vabesid ning kalurite igapäevatööks vajalikke esemeid. Koos keldri, lautade, võrgukuuride ja paadivinnadega annab terve kompleks edasi tõepäraselt rannakaluri muistset elutegevust ja rannarahva ajalugu Eestis.
Salapiirituse kelder
Salapiirituse vedaja – kas kangelane või kurjategija?
20 . sajandi alguses levinud laiaulatuslik salapiiritusevedu jättis oma jälje Põhja-Eesti rannaküladesse ning saartele. Viimsi vabaõhumuusemi talu kompleksis rehemaja küljes olevas maakeldris asuv näitus „Spirdivedajad ja smugeldajad” räägibki salakaubavedajate põnevast maailmast.
Rannatalu endises piimajahtusruumis asuva näituse raames saab näha erinevaid objekte ja lugeda kohaliku rannarahva lugusid. Salakaubitsejate tegemistest jutustavad endisaegsed uhked villad ning peretraditsioonis elavad lood esiisade vägitegudest. Lisaks rikkusele ja seikluslikele lugudele tõi salapiirituse vedu kaasa ka inimohvreid ja riigile suure kaotuse maksmata maksude näol.Tule külasta Viimsi vabaõhumuuseumi ja avasta Eesti rannarahva ajalugu!
Näituse kuraator on Maivi Kärginen. Näituse arhitektuuri ja disaini lõi Loovagentuur Pult. Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.
Tuletornide allee
Taluhoovist paari sammu kaugusel asub Tuletornide allee. Külastaja silme ees seisavad seitsme Eesti tuletorni väikesed koopiad. Valikusse sattusid põneva välimusega Eesti tuletornid. Puiestee loomise idee taga on Rannamõisa laevaselts koostöös Rannarahva muuseumi ja Veeteede ametiga.
Tuletornide skulptuurid on tehtud tammepalkidest. Puidu annetas Viimsi mõisapargis asuv korteriühistu ja need jõudsid muuseumisse „Teeme Ära!“ talgupäeva raames. Tuletornide loomisel lähtus skulptor olemasolevast materjalist ehk tuli vaadata, mida puu läbimõõt võimaldas teha. „Keskeltläbi kulus ühe torni tegemiseks nädal,“ selgitas skulptor Tamm.
Tegemist on küllalt identsete koopiatega, mis valmisid Veeteede ametilt saadud jooniste ning mitmete fotode põhjal. „Üks mees tundis üle aia kohe kolm tükki ära, seega peavad nad ikka sarnased olema küll,“ rääkis Tamm.
Oma koha leidsid tuletornid mereäärse muuseumi õuel nii, nagu nad päriselus teineteise suhtes asetsevad. Ja mis tuletorn see oleks, mis merel seilajatele teed ei juhataks?! Tornide plinkimissageduse aitas õigeks seada Veeteede amet.
Viimsi vabaõhumuuseumi tuletornide allee valmis 2012. aastal.
Seitsme tuletorni loojad on skulptorid Ormar Tamm ning Kuldar Moor
